Hunnid ja xiongnu
Hunnid ja xiongnu olid võimsad stepirahvad, kes eelnesid türgi ajastule. Neid nimetatakse sageli „türklaste esivanemateks”, kuid see on vaieldav ja suuresti tõestamata. Siin on koht, kus mišäride jälgitav sugupuu hajub oletusteks: kindel pinnas algab alles Türgi kaganaadist (552), kõik sellest varasem on stepimaailma ühine hämar taust.
Mór Thani 1870. aasta maal "Attila pidusöök", mis kujutab hunnide valitsejat Attilat oma õukonnas lauas istumas. (Mór Than (1828–1899); avalik omand; Wikimedia Commons)
Xiongnu
Xiongnu oli rändkarjuste impeerium Mongoolia stepis umbes 3. sajandist eKr 1. sajandini pKr. Selle rajas ühtseks riigiks Modu-chanyu (u 209–174 eKr). Xiongnu oli mitmerahvuseline hõimuliit, mitte üks „rahvas”. Nende tõus langes kokku Hiina ühendamisega: Suure müüri ehitamine seostub osalt just nende tõrjumisega, ja 2.–1. sajandil eKr peeti Hani dünastiaga pikki sõdu. 48. aastal pKr lagunes riik lõuna- ja põhja-xiongnuks; põhjaharu purustati ja hajus läände.
Xiongnu keel on tõeliselt teadmata: kirja ega teksti pole säilinud, ainult üksikud sõnad Hiina allikates. Pakutud on türgi, jenissei, mongoli, iraani keelt või segu; ükski pole tõestatud. Üks värske uurimus (Bonmann jt) pakub isegi, et xiongnu tuumkeel oli jenissei (paleosiberi keel) — mis vaidleb vastu vanale türgi-oletusele. See on uus hüpotees, mitte lõplik tõde.
Hunnid
Hunnid olid ratsasõdalased, kes ilmusid Euroopa serva 370. aastatel, purustasid gootid ja alaanid ning käivitasid rahvasterände. Nende kõrgaeg oli Attila (u 434–453) ajal, kelle liit ulatus Mustast merest Reinini; ta rüüstas Balkanit, Galliat (Katalauni väljade lahing 451) ja Itaaliat. Kohe pärast Attila surma 453 lagunes impeerium — alistatud rahvad tõusid üles ja murdsid hunnide võimu Nedao lahingus (u 454).
Oletuse, et xiongnu ja hunnid on sama rahvas, esitas 18. sajandil prantsuse orientalist Joseph de Guignes nimede sarnasuse põhjal. Tänapäeva teadus on ettevaatlik: nimed võivad olla seotud, kuid tõestatud etnilist ega keelelist järjepidevust üle selle ~300-aastase lünga ei ole. 2025. aasta muinas-DNA uuring (PNAS) leidis mõne geneetilise seose osade Euroopa hunniaegsete inimeste ja xiongnu eliidi vahel — vihjav, kuid küsimust see ei lahenda.
Mis on kaitstav ja mis mitte
Kaitstav: xiongnu ja hunnid olid päris ja võimsad stepirahvad, kes kuuluvad sellesama Kesk-Aasia stepimaailma ühisesse sügavasse tausta, millest hiljem võrsusid ka kindlalt türgi rahvad. Selles tsoonis liikusid ja segunesid rahvad, ja mõned geneetilised ning kultuurilised niidid jooksevad idast läände.
Mitte kaitstav: väita, et xiongnu või hunnid olid nimelt türgi rahvas, üks rahvus või mõne tänase rühma — sealhulgas mišäride — otsene esivanem. Jälgitavat liini nendest mišärideni ei ole; sellise väitmine asendaks tõendi müüdiga. Aus kokkuvõte: nad kuuluvad stepipärandi ühisesse süvakihti, millele mišäride türgi pärand lõppkokkuvõttes toetub, kuid otsest sugupuud mišärideni tõmmata ei saa.
Lävi, mitte lüli
Esimene kindlalt türgi-nimeline riik on Türgi kaganaat (552) — varaseim koht, kus „türk” on kirjalikult kinnitatud, ise omaks võetud ja keelega seotud identiteet. Kõik varasem — xiongnu, hunnid ja nende vahele jäävad hämarad sajandid — on türgi nime suhtes eelajalugu. Nõnda seisavad hunnid ja xiongnu meie ahelas lävena, mitte lülina: kindel pinnas algab aastast 552, ja kõik sellest idas ja varasem on ühine stepitaust, mitte dokumenteeritud mišäri põlvnemine. (Vt kogu ahelat: kujunemise kaart.)
Allikad
Artikkel toetub allikatele: Xiongnu; Xiongnu language; Huns; Attila (inglise Vikipeedia); 2025. aasta muinasgenoomi uuring (PNAS). Uuemad jenissei-keele ja DNA uuringud on esitatud kui märkimisväärsed värsked leiud, mis ise näitavad, kui lahtine see küsimus on — mitte kui uus tõde. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Türgi kaganaadid, Algtürgi keel ja kõptšaki stepp.