Algtürgi keel ja türgi keelkond

Algtürgi keel on kõigi türgi keelte taastatud ühine eelkäija — keel, mida pole kirjalikult säilinud, vaid mille keeleteadlased on võrdlev-ajaloolise meetodiga hilisematest keeltest tagasi rekonstrueerinud. See on mišäri keele sügavaim juur ja ühtlasi kogu meie keeleprojekti alus: Eesti tatarlaste tähestik seisab türgi keelte ladina kirja liinis, mitte kirillitsa omas.

Kõrge raidkirjadega kaetud Kul Tigini kivisammas vanaturgi ruunikirjas Orhoni orus vabas õhus

Kul Tigini mälestussammas, osa 8. sajandi alguse Orhoni raidkirjadest vanaturgi kirjas, Orhoni orus Mongoolias (Vezirtonyukuk; CC BY-SA 4.0; Wikimedia Commons)

Vanus ja kodumaa

Algtürgi keele aega paigutatakse laias laastu 1. aastatuhandesse eKr; otsustav oguuri ja üldtürgi haru lahknemine dateeritakse umbes ajaarvamise vahetusse (u 50 eKr – 50 pKr). Kodumaa asukoht on vaieldav — pakutakse Ida-Kesk-Aasia steppi, Mongooliat ja Mandžuuriat ning Altai kanti; enamik uurijaid nõustub, et keel levis idast läände. Kultuuriliselt seostatakse algtürgi maailma sageli (kuid keeleliselt mitte kindlalt) xiongnu horisondiga.

Vanim otsene tõend on vanatürgi Orhoni raidkirjad (7.–8. saj), mida võrreldakse varase oguzi ja kõptšaki ainesega ning — otsustavalt — tšuvaši keelega, mis on ainus säilinud oguuri haru esindaja.

Türgi keelte puu

Algtürgi keel jagunes kaheks põhiharuks:

Oguuri (bulgari) haru — läänepoolne; tänapäeval elab sellest edasi ainult tšuvaši keel (ja välja surnud bulgari keel). Eristav tunnus on rotatsism-lambdatsism: seal, kus üldtürgi keeltes on z/š, on oguuri harus r/l.
Üldtürgi haru — kõik ülejäänud türgi keeled. Selle alaharud on edelapoolne (oguzi: türgi, aserbaidžaani, türkmeeni), loodepoolne (kõptšaki), kagupoolne (karluki: usbeki, uiguuri) ja kirdepoolne (siberi: jakuudi, tuva).

Just kõptšaki haru alla kuulub tatari keel — ja mišäri keel selle sees.

Mida algtürgi keelest teame

Rekonstrueeritavad põhijooned kanduvad otse mišäri keelde edasi: vokaalharmoonia (taga- ja eesvokaalide vastandus, nagu meie tähestikus a–ä, o–ö, u–ü, õ–i), aglutinatsioon (pikad liidete ahelad muutumatul tüvel; ei sugu ega artiklit) ja kindel konsonandisüsteem. Näiteid algtürgi sõnadest (kirjutatakse ladina tähega ja tärniga): *kün „päike, päev”, *yïr „laul”, *at „hobune”, *köz „silm”, *sub „vesi”, *yol „tee”. Mišäri keel hoiab suurt osa sellest põhivarast tänini alles.

Kirjasüsteemid ja ausad piirid

Türgi keeli on kirjutatud järgemööda vanatürgi ruunikirjas, seejärel araabia kirjas (vana kirjatatari), 20. sajandil ladina kirjas ja NSVL okupatsiooni ajal pealesunnitud kirillitsas. Eesti tatarlaste tähestik kuulub ladina liini, mille projekt teadlikult valib kirillitsa asemel.

Aususe huvides tuleb märkida, et laiem „altai” hüpotees, mis seoks türgi keeled mongoli ja tunguusi keeltega ühte suurperre, on keeleteaduses vaieldav ja paljude hinnangul tagasi lükatud — ühisjooni seletatakse pigem pikaajalise keelekontaktiga. Samuti pole mišäri asend puu sees pelgalt „Kaasani tatari alaliik”: Radlov ja Samoilovitš liigitasid mišäri keele kõptšaki-kuumeni rühma ning märkisid, et see on üks lähimaid elavaid keeli Codex Cumanicuse kuumeni keelele (vt miks mišär on kuumenile lähim).

Allikad

Artikkel toetub allikatele: Proto-Turkic language; Turkic languages; Kipchak languages; Mishar Tatar dialect (inglise Vikipeedia); Turgi keeled (eesti Vikipeedia). Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Türgi kaganaadid, kõptšaki stepp, mišäri murre ja tatari keel.