Kõptšaki stepp (Dešt-i Kõptšak)
Kõptšaki stepp (Dešt-i Kõptšak) oli tohutu rohtla Doonaust Irtõšini, mida 11.–13. sajandil valdas kõptšakkide-kuumenite hõimuliit. See ei olnud keskvalitsusega riik, vaid rändhõimude võrgustik — ja just kõptšaki keel on mišäri keele otsene esivanem.
Neli kõptšaki (kuumeni) kivikuju Ukrainast, väljas Berliini Neues Museumis (Ethan Doyle White; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Rahvas ilma riigita
Kõptšakid olid türgi rändkarjused, kes 11. sajandil hõivasid Musta ja Kaspia mere põhjapoolsed stepid. Nad ei rajanud ühtset riiki, vaid liikusid suguharude ja hõimuliitude kaupa, kauplesid, pidasid sõdu ja sõlmisid liite naaberrahvastega. Läänepoolset haru tundis Euroopa kuumenite nime all (eesti kuumen); islamimaailmas ja hilisemas ajalookirjanduses kannavad nad nime kõptšak.
Keel ja Codex Cumanicus
Kõptšaki keelest sai keskaja stepi lingua franca, mida osati Krimmist Egiptuse mamelukisultaniteni. Selle suurim allikas on Codex Cumanicus, mille vanim osa on koostatud umbes 1303. aastal — sõnastik ja tekstid eurooplastele, kes kõptšaki aladel kauplesid. Mišäri keel kuulub sedasama kõptšaki keeleliini; seetõttu seisab mišäri sõnavara 1303. aasta koodeksi keelele märkimisväärselt lähedal.
Kuldhord ja pärand
1236–1240 vallutasid mongolid kõptšaki stepi. Kõptšakke ei hävitatud, vaid neelati alla: mongoli eliit valitses, kuid rahvastiku enamik ja keel jäid kõptšaki omaks — seepärast kutsutakse Kuldhordi ka Kõptšaki khaaniriigiks ja seepärast on tänased Volga tatarlased, mišärid, kasahhid, nogaid ja teised kõptšaki keelepärandi kandjad. Osa kõptšake põgenes läände Ungarisse, kus neist said kuumenid (ungari kunok).
Vaata ka
Allikad: Wikipedia artiklid „Cuman–Kipchak confederation“, „Kipchaks“ ja „Codex Cumanicus“; selle teadmusbaasi Codexi-lehed.