Türgi kaganaadid

Türgi kaganaadid (Göktürgid) olid esimesed riigid, mis kandsid nime türk, ja levitasid türgi keelt üle Euraasia stepi. Nende maailmas said alguse kõik hilisemad türgi rahvad — sealhulgas kaudselt mišärid, kelle keel kuulub samasse perre. Kaganaadid pole ühegi tänase rahva otsene esiisa, vaid kogu türgi keelkonna ühine sünnihorisont.

Kül Tegini mälestussammas Orhoni orus Mongoolias, üks Türgi kaganaadi (göktürklaste) 8. sajandi raidkirjadega mälestuskive (Betta27; avalik omand; Wikimedia Commons)

Esimene kaganaat (552–630)

552. aastal alistas Bumin-kagan (Ashina suguvõsast) senise ülemvõimu — žužaanid (rouranid) — ja rajas Esimese türgi kaganaadi keskusega Ötükenis. Riiki valitseti kahasse: Bumini vend Istämi juhtis läänetiiba ja laiendas riiki läände. Oma kõrgajal (u 576) ulatus kaganaat Mandžuuriast Musta mereni — esimene Kesk-Aasia mandriülene impeerium, mis valitses suurt osa Siiditeest.

Pärast Taspar-kagani surma (581) algasid pärimistülid ja 603. aastaks jagunes riik Ida- ja Lääne-kaganaadiks. Ida-kaganaadi vallutas Hiina Tangi dünastia 630 (Yinshani lahing), Lääne-kaganaadi 657.

Teine kaganaat (682–744)

682. aastal koondas Ilteriš-kagan laialipillutatud türklased Tangi vastu üles ja taastas kaganaadi Orhoni jõe ääres. Selle kõrgaeg seostub Bilge-kagani (716–734), tema väejuhist venna Kül Tigini ja vana nõuandja Tonjukukiga. 744. aastal kukutas uiguuride, basmõlide ja karlukkide liit viimase kagani ning võim läks üle Uiguuri kaganaadile.

Nimi „türk” ja Orhoni raidkirjad

Türgi kaganaat oli esimene riik, mis kasutas nime türk poliitilise nimena; nime täpne etümoloogia on ebaselge (sageli seostatakse tähendusega „tugev”). Just sellest riiklikust nimest kasvas hiljem kogu türgi keelkonna rahvanimi.

Kaganaadi kõige kuulsam pärand on Orhoni raidkirjad — vanim säilinud ulatuslik türgikeelne tekst, raiutud 8. sajandi algul (u 732 ja 735) kividesse Kesk-Mongoolias Orhoni orus, vanas türgi ruunikirjas. Bilge-kagan püstitas need oma venna Kül Tigini ja enda mälestuseks; tekst jutustab türklaste päritolust, kuldajast, alistumisest Hiinale ja vabanemisest Ilteriši juhtimisel. Raidkirjad avastas 1889 Nikolai Jadrintsev ja dešifreeris 1893 taani keeleteadlane Vilhelm Thomsen — see oli võti kogu vanatürgi kirjanduse lugemiseks.

Seos mišäridega

Türgi kaganaadid on mišäride esiisad üksnes kaudselt ja hargnevalt. Otsene liin ei jookse Ashina dünastiast ühegi tänase rahvani; kaganaadid olid mitmehõimuline maailm, kust võrsusid eri türgi harud. Mišärid seostuvad sellega kõptšaki haru kaudu, mis kujunes hilisemal stepiajastul. Ka hasaarid ja bulgarid olid selle maailma läänepoolsed võsud. Aus pilt: kaganaadid on kogu türgi keelkonna — mille osa on mišäri keel — ühine sügav taust, mitte mišäride otsene sugupuu.

Ajaloolises pildis püsib ka teadlik ebakindlus: Ashina printsessi geeniuuring viitas Kirde-Aasia päritolule, mis lubab arvata, et türgi keel levis pigem kultuuriülekande kui rände teel; ning levinud seos varasema xiongnu rahvaga on pärimuslik, mitte tõendatud (vt hunnid ja xiongnu).

Allikad

Artikkel toetub allikatele: First Turkic Khaganate; Second Turkic Khaganate; Göktürks; Orkhon inscriptions; Old Turkic script (inglise Vikipeedia); Türgi kaganaat (Eesti Entsüklopeedia). Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Algtürgi keel, kõptšaki stepp, Hasaari kaganaat ja hunnid ja xiongnu.