Hasaari kaganaat
Hasaari kaganaat oli türgi päritolu suurriik, mis 7.–10. sajandil valitses Volga alamjooksu ja Põhja-Kaukaasia steppe. Pealinnaks oli Atil Volga suudmes. Hasaarid valvasid Volga kaubatee lõunaväravat ja on Kuldhordi-eelse maailma vanim lüli meie loos.
Õhufoto hasaaride Sarkeli kindluse väljakaevamistest 1930. aastatel; kindlus asus Doni jõe ääres ja on tänapäeval veehoidla all. (Unknown author (aerial photo from the 1930s excavations led by M. I. Artamonov); avalik omand; Wikimedia Commons)
Kaubatee valvurid
Kaganaat kontrollis Volga ja Doni alamjooksu ning võttis kaubateel liikujailt tolli — muu hulgas viikingitelt, kes Volgat mööda Kaspia mere poole liikusid. Atilist sai jõukas kaubalinn, kus kohtusid põhja karusnahad ja lõuna hõbe. Riik oli usuliselt kirju: kõrgeim eliit võttis 8.–9. sajandil vastu judaismi, samal ajal kui rahva seas oli moslemeid, kristlasi ja paganaid.
Puhver kahe suurjõu vahel
Hasaaria seisis araabia kalifaadi ja Ida-Euroopa vahel puhverriigina ning pidas kaliifi vägedega pikki sõdu Kaukaasias. Just Hasaaria kaitse taga said kasvada nii Volga Bulgaaria kaubandus kui idateede rahvad. Volga Bulgaaria vabanes aja jooksul hasaaride ülemvõimu alt ja võttis 922 vastu islami osalt just selleks, et saada kaliif liitlaseks hasaaride vastu.
Langus
Umbes 965 purustas Kiievi vürst Svjatoslav Atili ja murdis Hasaaria võimu; riik hääbus 11. sajandiks. Hasaaria langus avas stepi kõptšakidele ja tegi Volga tee lahti viikingite ja Volga Bulgaaria kaubandusele — sündmuste ahel, mis viis lõpuks Kuldhordi ja tänase tatari maailmani.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia artiklid „Khazars“ ja „Volga trade route“. Kuupäevad on ajaloolised hinnangud.