Orhoni raidkirjad

Orhoni raidkirjad on vanim säilinud ulatuslik türgikeelne tekst — türgi keele vanim kirjalik juur. Nad on kiviraiutud mälestussambad Kesk-Mongoolias Orhoni orus, mille püstitasid Teise türgi kaganaadi valitsejad 8. sajandil. Meie jaoks on need selle keelkonna vanim kirjalik tunnistus, kuhu kuulub ka mišäri keel.

Kül Tigini stele vana türgi ruunikirjaga Orhoni orus Mongoolias, püstitatud 732. aastal (Vezirtonyukuk; CC BY-SA 4.0; Wikimedia Commons)

Raidkirjad

Kaks peamist mälestist on Kül Tigini sammas (u 732) ja Bilge-kagani sammas (u 735); nendega seostub ka veidi varasem Tonjukuki raidkiri (u 716–720). Kül Tigin (u 684–731) oli väejuht, tema vanem vend Bilge-kagan (u 683–734) valitsev kagan; mõlemad olid Ilteriš-kagani pojad. Kül Tigini samba tellis Bilge oma venna mälestuseks; tekstid pani kirja Bilge sugulane Jolõg Tigin — üks varasemaid nimeliselt teadaolevaid türgi autoreid. Sambad on osaliselt kakskeelsed: põhitekst vanatürgi ruunikirjas, Kül Tigini sammas kannab ka hiinakeelset teksti.

Sisu jutustab türklaste päritolust, kuldajast, alistumisest Hiina Tangi dünastiale ja vabanemisest Ilteriši juhtimisel; Bilge hoiatab rahvast Hiina mõjule allumast ja kutsub üksmeelele. Üks kuulus koht kõlab Thomseni ja Tekini tõlketraditsioonis umbes nii (sõnastus varieerub tõlkijati): „Oo türgi rahvas… kui ülal taevas kokku ei varise ja all maa lõhki ei lähe, kes suudaks siis hävitada sinu riigi ja seadused?”.

Avastamine ja dešifreerimine

Sambad leidis 1889. aastal Nikolai Jadrintsevi ekspeditsioon; tekstid avaldas Vassili Radlov. Kirja dešifreeris taani keeleteadlane Vilhelm Thomsen, teatades tulemusest Taani Kuninglikule Akadeemiale 1893. aasta detsembris (Radlov jõudis peaaegu samaaegselt sarnaste tulemusteni). Thomseni võti oli hiinakeelne vihje (Kül Tigini ja Bilge nimed) ning sõnade türk ja tängri (taevas, taevajumal) äratundmine, millest avanes kogu tähestiku vokaalharmoonia loogika. See dešifreering on türkoloogia nurgakivi.

Vanatürgi ruunikiri

Raidkirjade kiri kannab nimesid vanatürgi kiri, Orhoni kiri või türgi ruunid (ruunikiri — visuaalselt ruunilaadne, kuid germaani ruunidega mitteseotud). Selles on umbes 38–40 märki, kirjutatakse paremalt vasakule, ja konsonandimärgid käivad paarikaupa vokaalharmoonia järgi (üks rida taga-, teine eesvokaalide jaoks) — kiri on tihedalt kohandatud türgi vokaalharmooniale. Tõenäoline päritolu (Thomseni ja hilisemate järgi) on aramea kirjast sogdi ja pahlavi kaudu; osalt kohalikku (tamga-märkidest) päritolu on samuti pakutud, kuid see pole tõestatud. Kirja kasutati 8.–10. sajandil kogu türgi maailmas (ka Jenissei ja Talase raidkirjad).

Tähtsus meie jaoks

Raidkirjad dokumenteerivad vanatürgi keelt — türgi keelkonna vanimat kirjalikku astet, kõigi harude, sealhulgas kõptšaki haru ja mišäri keele, ühist eellast (kaudselt, mitte otseselt). Nad tähistavad ka türgi kirjaoskuse algust, mis jooksis edasi vana-uiguuri, araabia ja lõpuks ladina kirja kaudu. Eesti tatarlaste tähestik on selle ~1300-aastase kirjaloo uusim lüli — ja selle ladina, mitte-kirillitsa valik seisab just selles pikas liinis.

Allikad

Artikkel toetub allikatele: Orkhon inscriptions; Old Turkic script; Tonyukuk inscriptions; Kul Tigin (inglise Vikipeedia); Orhon inscriptions (Britannica). Tsiteeritud rida on Thomseni/Tekini tõlketraditsiooni parafraas, mille sõnastus varieerub — mitte kinnistunud kanooniline tekst. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Türgi kaganaadid, Algtürgi keel, uiguurid ja Codex Cumanicus.