Sibgadulla Mähdejev

Sibgadulla Mähdejev (sünd 1863 Nižni-Novgorodi kubermangus – surn 1939 Tallinnas) oli enne Esimest maailmasõda auväärseim ja rikkaim Eesti tatarlane, keda Eesti ajakirjandus kutsus „tatarlaste kuningaks“. Ta rajas Tallinna tatarlaste surnuaia ja oli sõjaeelse tatari kogukonna keskne toetaja.

„Tatarlaste kuninga matus“: Sibgadulla Mähdejevi matus 1939. Foto: Tallinna Linnamuuseum.

Elu ja äri

Mähdejev saabus Tallinna 1885. aastal ja avas 1892 oma esimese poe. Ta rikkus tuli karusnaha-, vaiba- ja kalliskivikaubandusest; äripartnereid oli Peterburis ja Pihkvas, klientide seas vürste ja suurvürste. Regulaarselt käis ta äriasjus Peterburis ja Haapsalus, mis oli Vene eliidi hinnatud suvituskoht. Vene kodusõja ajal kauples ta Eestisse põgenenud vene valgeemigrantidega ja teenis märkimisväärset kasu. Mähdejev abiellus kaks korda ja tal oli kolmteist last, kellest täiskasvanuks sai kuus; poeg Hairulla sündis 1892 ja poeg Ibrahim 1904.

„Tatarlaste kuningas“

Mähdejev oli kogukonna helde toetaja: ta hoolitses vaesemate tatarlaste eest ja annetas raha kaevude ja sildade ehitamiseks oma kodukülas. Tema majas Raua tänav 57 tegutses tatari pühapäevakool ja elas kogukonna mulla.

Surnuaia rajaja

20. sajandi algul rajas Mähdejev Tallinna Siselinna kalmistu kõrvale tatarlaste surnuaia, ümbritses selle kivimüüri ja poolkuudega ehitud raudväravaga. Kalmistu rajamise ajend oli perepärimuse järgi tänuavaldus Jumalale: Mähdejevi esimesed tütred surid vastsündinuna, pojad aga jäid ellu. Pärimuse järgi olevat müüri ja värava ehitamiseks kasutatud raha, mille ta sai juudi kogukonnalt tänuks abi eest, kui aitas neil kuberneri käest saada maad juudi kalmistu jaoks. Surnuaed oli aastakümneid kogukonna selgroog; Nõukogude okupatsiooni ajal see hävitati.

Surm 1939

Kui Mähdejev 1939 suri, kirjutas ajaleht Uudisleht 14. aprillil: „Tatarlaste kuningas on surnud!“ Matusele kogunesid peaaegu kõik Tallinna tatarlased; talitust juhtis Soome moslemite vaimulik juht Väliahmäd Hakim. Mähdejevi sugulased jagasid tuhat krooni, et inimesed saaksid tema mälestuseks midagi osta.

Mähdejevi rajatud muhameedlaste kalmistu värav.

Vaata ka

• Eesti moslemitatarlaste ajalugu (Abiline ja Ringvee)

• Kalmistu kui kogukonna selgroog

• Eesti tatarlaste kogukond Eesti Vabariigis (1918–1940)

• Timur Seifullen

• Tallinna tatarlaste elu

Allikad: Toomas Abiline ja Ringo Ringvee, „Estonia“, raamatus Muslim Tatar Minorities in the Baltic Sea Region (Brill, 2016), lk 105–127; Uudisleht 14.04.1939. Nimekujud erinevad allikais (Mähdejev ~ Megdejev).