Ümbermatmised Nõukogude okupatsiooni ajal
Kui okupatsioonivõim Eesti kalmistud sulges ja maha tegi, tuli surnud sageli mujale ümber matta. See leht koondab, mida ümbermatmistest teatakse — eeskätt Tallinna Siselinna nekropoli sulgemise ja Liiva kalmistu F-kvartali põhjal, mis on dokumenteeritud Carl-Dag Lige 2022. aasta eksperthinnangus ja arhiiviaktides.
Tallinna Kopli kalmistu 1920. aastatel, enne kui okupatsioonivõim selle 1950. aastate paiku maha tasandas ja pargiks muutis (Karl Akel (1878–1942); avalik omand; Wikimedia Commons)
1955: Siselinna nekropoli sulgemine
Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsus nr 83 (29. märts 1955) käskis matmiseks sulgeda kogu Siselinna kalmistu — Aleksander Nevski (vene õigeusu), Vana-Kaarli, katoliku ja Muhamedi (tatari) kalmistu. Apostlik-õigeusklikele, katoliiklastele ja moslemitele nähti ette eraldada alates 1. aprillist 1955 uued matmisrajoonid Tallinna Liiva kalmistu F-kvartalis. Detsembris 1955 (ENSV Ministrite Nõukogu protokoll nr 63) ja jaanuaris 1956 lubati vene õigeusu ja Vana-Kaarli osas veel perekonnaplatsidele matta, kui ruumi oli — katoliku ja Muhamedi kalmistu jäid aga suletuks.
Tatarlaste ümbermatmine
Kuigi islami tava kohaselt ümbermatmisi ei tehta, maeti 1950. aastate teisel poolel mitmed säilmed Muhamedi kalmistult ümber Liiva kalmistule (F-kvartalisse). Kogukonnale oli see topeltvalu: nad pidid oma sugulaste säilmed ise ümber matma, vastuolus oma usukombega. Vt Kalmistu kui kogukonna selgroog.
Katoliiklased ja baltisakslased
Katoliku kalmistult peeti mõistlikuks ümber matta hauad, mis olid nooremad kui 25 aastat (Muinsuskaitse aastaraamat 2007) — ülejäänud jäid tennisestaadioni ja pargi alla.
Kopli baltisaksa kalmistult maeti ümber vaid üksikud tuntud isikud — kirjanik Eduard Bornhöhe, näitleja Netty Pinna, helilooja Konstantin Türnpu ja Erika Tetzky; kümned tuhanded ülejäänud tehti maatasa.
Muster
Ümbermatmine oli valikuline ja sageli poolik: peamiste (vene õigeusu) kalmistute peredele lubati platse, vähemuskogudustele anti Liival kitsas F-kvartal, ja neile, kelle usukomme ümbermatmist keelab (moslemid, juudid), oli sunniviisiline ümbermatmine täiendav pühaduseteotus. Vt ka Õigeusk Nõukogude okupatsiooni all ja kommunistlikud kuriteod Eesti vähemuste vastu.
Vaata ka
Allikad: Carl-Dag Lige, „Tallinna Muhamedi kalmistu, Tehnika tn 171 — eksperthinnang” (Tallinn 2022; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond), viited Tallinna Linnaarhiivi aktidele (TLA.R411.1.14; TLA.1148.1.16); Carl-Dag Lige ja Oliver Orro, Muinsuskaitse aastaraamat 2007; Toomas Abiline ja Ringo Ringvee (Brill, 2016).