Õigeusk Nõukogude okupatsiooni all
Nõukogude okupatsiooni usupoliitika oli riiklik ateism — eesmärk oli religioon välja juurida. Ent kohtlemine polnud võrdne: Moskva patriarhaadi vene õigeusu kirik instrumentaliseeriti ja seda säästeti võrdlemisi, samal ajal kui autonoomne Eesti õigeusu kirik purustati ja vähemusrahvaste pühapaigad ning kalmistud hävitati. Seesama topeltstandard seletab, miks vene õigeusu ja peamised linnakalmistud jäid alles, aga tatari, juudi, baltisaksa ja katoliku omad mitte.
Aleksander Nevski katedraal Tallinnas Toompeal, õigeusu kirik kuplite ja tornidega (Diego Delso; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Riiklik ateism
Nõukogude Liit lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast, mille sihiks oli religiooni kaotamine ja asendamine riikliku ateismiga. 1940. aastal Eestit okupeerides asus võim likvideerima kiriku iseseisvust: kogudused kaotasid juriidilise seisundi, kiriku vara natsionaliseeriti, usuõpetus keelati ja vaimulikke represseeriti. See puudutas kõiki uske — sealhulgas moslemitest tatarlasi, kelle kaks kogudust saadeti laiali.
Eesti õigeusu kiriku allutamine
Enne okupatsiooni oli umbes viiendik eestlasi õigeusklikud ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli 1923. aastast autonoomne Konstantinoopoli patriarhaadi all — 158 kogudust, kloostrid Petseris ja Kuremäel (Pühtitsa), kaks nunnakloostrit Narvas ja Kuremäel, õigeusu õppetool Tartu Ülikoolis. 1945. aastal saatis Moskva patriarhaadi esindaja Eestisse jäänud sinodi laiali ja allutas õigeusklikud Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Metropoliit Aleksander läks 1944 pagulusse koos 21 vaimuliku ja umbes 8000 usklikuga; enamik allesjäänud piiskoppe ja preestreid küüditati Siberisse.
Instrumentaliseeritud kirik
Vene õigeusu kirik ise (Moskva patriarhaat) sai Stalini 1943. aasta kursimuutusega Nõukogude riigi tööriistaks ja seda talutunud võrdlemisi paremini. Tallinna Aleksander Nevski katedraal jäi kogu Nõukogude aja jooksul tegutsema (ehkki ateistliku surve all). Kuremäe (Pühtitsa) nunnaklooster oli Hruštšovi usuvastase kampaania ajal määratud sulgemisele („kahjumlik“, hoone sanatooriumiks), kuid jäeti lõpuks alles — et mitte kahjustada Nõukogude Liidu kuvandit. Nii säilisid vene õigeusu suured pühapaigad ja nendega seotud kalmistud.
Topeltstandard kalmistutel
Just siin põimub lugu meie omaga. Vene õigeusu ja peamised linnakalmistud — Tallinna Aleksander Nevski (Siselinna) kalmistu — jäid tööle, samal ajal kui okupatsioonivõim tegi maha vähemuskoguduste omad: tatarlaste, juudi, baltisaksa (Kopli, Mõigu) ja katoliku. Muinsuskaitse aastaraamatu järgi hävitati suuremad kalmistud „kampaania korras ja ilmselt teadliku eesmärgiga katkestada kultuuriline järjepidevus“ — täpselt see, mida vene õigeusu institutsioonidega ei tehtud.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia „Estonian Apostolic Orthodox Church”, „Alexander Nevsky Cathedral, Tallinn”, „Russian Orthodox Church”; OrthodoxWiki „Church of Estonia”; Muinsuskaitse aastaraamat 2007 (kalmistute topeltstandard).