Türgi ja tatari pärand vene kultuuris
Kuldhord — kõptšaki stepi tatari-mongoli riik — valitses Vene alasid umbes 1240–1480. Kaks ja pool sajandit kestnud ülemvõim jättis vene keelde, riigikorraldusse, aadlisse ja igapäevaellu sügava türgi-tatari jälje. Kui palju seda on? Palju — ehkki selle täpne ulatus on ajaloolaste seas vaieldav.
Söyembikä torn Kaasani kremlis, ajalooline foto Vene keisririigi ajast — tatari mineviku sümbol Venemaa valitsetud linnas (avalik omand; Wikimedia Commons)
Keel ja laensõnad
Vene keeles on hinnanguliselt vähemalt 2000 türgi päritolu sõna. Suur osa riigi- ja rahandussõnavarast pärineb just Kuldhordi ajast: den'ga (raha), kazna (riigikassa), tamga (kaubamaks — sellest tamožnja 'toll'), jam (postijaamade süsteem) ja jamštšik (voorimees), jarlõk (khaani ukaas, hiljem 'silt'), karaul (vahtkond), kazak (kasakas). Igapäevakeelde jõudsid arbuz (arbuus ← pärsia xarbuza), baklažan, balõk (kuivatatud kala), kaftan, bašmak (king), sunduk (kirst), kirpitš (tellis), tšugun (malm), almaz (teemant ← almas), loshad' (hobune, kirjas juba 12. sajandil) ja stakan (klaas).
Neid sõnu ja nende türgi-tatari lähtekujusid vaatleb lähemalt eraldi leht „Kuldhordi suveniirid“.
Riigikorraldus ja majandus
Vene vürstiriigid võtsid Kuldhordilt üle mitmeid sõjalisi, diplomaatilisi ja haldus-rahanduslikke tavasid. Mongolitelt pärines jami-süsteem — postijaamade ja hobusevahetuse võrk, mida Moskva riik sajandeid edasi kasutas. Kaubandust maksustati tamga abil (sellest vene tamožnja 'toll'); makse koguti rahvaloenduste alusel. Riigikassat tähistav kazna ja raha den'ga on samuti selle aja pärand.
Kui suur oli mõju riigi olemusele, on vaieldav. Nn euraasia koolkond väidab, et mongoli võim tugevdas tsentraliseeritust, isevalitsust ja pärisorjust; teised ajaloolased (nt Charles Halperin) on ettevaatlikumad ega pea mongoleid vene isevalitsuse peamiseks allikaks. Tõde on ilmselt vahepeal: institutsioonilisi laene oli palju, kuid vene riigi kuju kujundasid ka muud tegurid.
Aadel ja nimed
Märkimisväärne osa vene aadlist põlvnes tatari ülikutest. 17. sajandi koostatud loendi (Zagoskin) järgi oli 156 aadlisuguvõsa tatari või idamaist päritolu, 168 Ruriku (viikingi) liinist, 42 määratlemata vene päritolu ja 452 Lääne-Euroopast või Poola-Leedust. Tänapäevane hinnang pakub, et umbes kolmandikul vene aadlisuguvõsadest on türgi juured.
Kuulsaim näide on Jusupovid, kes põlvnevad 16. sajandi Nogai valitsejast Jusufist (Kuldhordi järglasriik); tema pojad läksid Ivan Julma teenistusse ja said suured maavaldused. Pärast Vassili II kasvas tatarlaste hulk Moskva aadlis järsult ning vene ja tatari suguvõsad abiellusid omavahel. Paljude vene perekonnanimede taga on türgi-tatari isikunimi + vene liide -ov/-in (nt Jusupov ← Jusuf). Mõne kuulsa suguvõsa (Godunov, Karamzin, Turgenev, Aksakov) tatari päritolu on aga pärimuslik ja allikati erineva kindlusega — seda tuleb võtta ettevaatusega.
Köök ja olme
Laensõnadega tuli kaasa ka aineline kultuur. Toidust jõudsid vene kööki arbuz (arbuus), baklažan ja balõk (kuivatatud kala); riietusest kaftan ja bašmak (king); majapidamisest sunduk (kirst) ja stakan (klaas). Sõna kannab sageli kaasa ka eseme või tava.
Geneetiline ja demograafiline jälg
Levinud on ütlus „kraabi venelast ja leiad tatarlase“. Geneetiliselt on jälg siiski tagasihoidlikum ja piirkonniti erinev — enamik etnilisi venelasi on valdavalt idaslaavi päritolu. Tatari pärand vene kultuuris on seega eelkõige ajalooline, keeleline ja institutsiooniline, mitte niivõrd geneetiline.
Eesti mišäri tatarlased on ise kõptšaki-tatari kogukond, mistõttu see pärand on osa nende laiemast loost. Vt ka „Kuldhordi suveniirid: türgi ja tatari sõnad vene keeles“.
Vaata ka
Allikad: Charles J. Halperin, „Russia and the Golden Horde: The Mongol Impact on Medieval Russian History“; Vikipeedia artiklid „Serving Tatars“ ja „House of Yusupov“; türgi laensõnade ülevaated „Turkic words in Russian“ (Languages of the World, A. Pereltsvaig) ja „Turkisms in Russian“ (Reed College).