Burtasid

Burtasid olid keskaegne Kesk-Volga rahvas, kes elas jõe paremkaldal umbes Volga Bulgaaria ja Hasaari kaganaadi vahel. Nad on üks substraadirahvastest, kes sulas Meštšeras mišäritatarlaste hulka — kuid nende oma päritolu on tänini vaieldav.

Ida-Euroopa ja Kesk-Volga rahvaste kaart umbes aastal 800, millel on Latina kirjas märgitud burtasid, Volga bulgaarid, baškiirid, kasaarid ja naaberhõimud (Briangotts; CC BY-SA 3.0 (also GFDL 1.2+); Wikimedia Commons)

Keda me burtasidest teame

Burtasid tunneme peaaegu üksnes 9.–10. sajandi araabia ja pärsia geograafide kaudu — Ibn Rustah, al-Istahri, Ibn Hawqal, al-Masudi ja Ibn Fadlani Volga-saatkonna (921–922) ringist. Arheoloogiat on nendega kindlalt seotud vähe, mis ongi üks põhjus, miks nende pilt jääb häguseks. Geograafide järgi olid nad valdavalt paikne põlluharija-rahvas, kes pidas ka karja ega allunud ühele valitsejale, vaid kohalikele vanematele.

Nende majanduse tugi oli karusnahakaubandus: nende järgi sai nime hinnatud nugise- ja rebasenahk „burtasi”, mida veeti luksuskaubana mööda Volga kaubateed. Lisaks kasvatati vilja ja veiseid ning tegeldi mesindusega. Poliitiliselt olid burtasid hasaaride alamad (allikate järgi said hasaarid neilt välja panna umbes 10 000 ratsanikku); pärast Hasaaria langust jäid nad Volga Bulgaaria mõjuvälja.

Päritoluvaidlus

Burtaside keeleline ja etniline kuuluvus on tõeliselt vaieldav — esitame kõik kolm põhiseisukohta, ühtki neist tõestatuks pidamata:

• Soomeugri (mordva) teooria — burtasid olid uurali rahvas, kes hiljem türgistus, ja võimalik, et mokšade (mordvalaste) eellane. Keeleteadlane Ašmarin tuletas isegi nime mordva sõnast burtas.

• Türgi teooria — burtasid olid türgi keelt kõnelev rahvas, lähedane Volga bulgaridele. Seda pooldab tatari arheoloog Halikov ja suur osa tatari uurimusest.

• Iraani (alaani) teooria — burtasid olid iraani (alaani) rühm; seda toetab nime iraani etümoloogia (kesk-iraani furt „suur jõgi” — „jõerahvas”).

Allikaid loetakse sageli nii, et tegu oli seguneva rahvaga — seepärast pole ükski vastus üldtunnustatud.

Seos mišäridega

Burtasid loetletakse korrapäraselt nende substraadi-osiste seas, mis Meštšeras mišäritatarlasteks sulasid — kõrvuti kõptšakkidega, Volga bulgaridega, hasaaride jäänustega ja kohalike soomeugri meštšera-mordvalastega. Mõned uurijad lähevad kaugemale ja tuletavad mišärid osalt just türgistunud burtasidest (nt Halikov, teadlikult kõptšaki osa vähendades). Sellele küsimusele on pühendatud eraldi uurimus „Hasaarid, kõptšakid, burtasid: Nižni Novgorodi mišäritatarlaste etnilistest eellastest” (2018).

Burtaside jälg ulatub otse meie loosse: 14. sajandi lõpuks on osa neist dokumenteeritud asumas Temnikovi kanti — täpselt sinna, kus mišäride etniline pale kujunes. See on seesama mišäride päritoluvaidlus, mis meie lehtedel juba läbib: kas mišärid on türgistunud soomeugrilased või kõptšaki türklased — ja burtasid seisavad selle vaidluse keskel, sest nende endi identiteet on lahtine.

Allikad

Artikkel toetub allikatele: Burtas; Mishar Tatars; Meshchera people; Ahmad ibn Rustah (inglise Vikipeedia); „Khazars, Kipchaks, Burtas…” (Anthropology & Archeology of Eurasia, 2018). Vene- ja türgikeelset uurimust loeti ainult ingliskeelsete kokkuvõtete kaudu; päritoluküsimus on teadlikult lahtiseks jäetud. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Mišäride tee Tallinna, Temnikovi vürstiriik, Volga Bulgaaria ja Hasaari kaganaat.