Volga Bulgaaria
Volga Bulgaaria oli türgikeelne kaubandusriik Volga ja Kama ühinemisalal, mis püsis umbes 7.–8. sajandist kuni 1236. aastani. See on kaasani tatarlaste otsene eelkäija ja üks Kuldhordi-eelse maailma kolmest suurest tükist, millest mongolid tänase tatari maailma kokku sulatasid.
Bolgari suur minarett ja katedraalmošee varemed, keskaegse Volga-Bulgaaria pealinna monument Tatarstanis (Mike1979 Russia; CC BY-SA 3.0; Wikimedia Commons)
Riik jõe ääres
Bulgarid olid türgi rahvas, kes rändas Musta mere steppidest Volga keskjooksule ja segunes sealsete soome-ugri ja iraanikeelsete rahvastega. Riigi keskusteks said linnad Bolgar ja Suvar. Volga Bulgaaria elas vahenduskaubandusest: see valitses Volga kaubatee põhjaosa ning suunas põhjast tulevad karusnahad, mesi, vaha ja orjad lõunasse ning araabia hõbeda põhja.
Islam (922)
Aastal 922 võttis Volga Bulgaaria ametlikult vastu islami. Kaliif al-Muqtadir saatis Bagdadist saatkonna, mille liige Ahmad ibn Fadlan kirjutas reisist aruande — sealt pärineb ka üks varasemaid viikingite („ruuside“) kirjeldusi maailmas. Islam sai bulgaride jaoks nii usuks kui kaubandussillaks moslemimaailmaga; see on seesama usutraditsioon, mille pärijateks on kaasani ja mišäri tatarlased.
Langus ja pärand
1236 purustas Tšingis-khaani pojapoeg Batu Volga Bulgaaria ja liitis selle Kuldhordiga. Bulgaari rahvas ei kadunud, vaid sulas kokku steppidest tulnud kõptšakidega — sellest segust kasvasid Volga tatarlased. Kaasani khaaniriik (1438) võttis üle Volga Bulgaaria maad ja pärandi. Nii on Volga Bulgaaria kaasani tatarlaste tüvi; mišärid on sama laiema Volga tatari maailma läänepoolne haru.
Vaata ka
Allikad: Wikipedia artiklid „Volga Bulgaria“ ja „Ahmad ibn Fadlan“. Riigi algusaeg on hinnanguline.