Timur. Islami mõõk, maailmavallutaja (raamat)

Timur: (1336–1405). Islami mõõk, maailmavallutaja on inglise ajaloolase ja ajakirjaniku Justin Marozzi ajalooline elulooraamat Timurist (Tamerlanist) — originaalis Tamerlane: Sword of Islam, Conqueror of the World (HarperCollins, 2004), eesti keeles kirjastuselt Kunst 2010 (tõlkinud Martti Kalda, sari „Kuningaraamat”, 528 lk). Meie teadmusbaasi jaoks on see keskne allikas mehe kohta, kelle sõjad Kuldhordi vastu vallandasid maailma, millest sündisid mišäri vürstiriigid.

Gur-e-Amiri mausoleumi türkiissinine kuppel Samarkandis — Timuri (Tamerlane) hauakamber — jäädvustatuna 20. sajandi alguse värvifotol (Sergei Mikhailovich Prokudin-Gorskii (1863–1944); avalik omand; Wikimedia Commons)

Autor

Justin Marozzi (snd 1970) on inglise ajakirjanik, ajaloolane ja reisikirjanik: õppis ajalugu Cambridge'i ülikoolis (Gonville & Caius, kiitusega 1993), töötas Financial Timesi, BBC ja The Economisti heaks. Tema hilisem raamat Baghdad: City of Peace, City of Blood (2014) võitis 2015. aasta Ondaatje auhinna; 2019 ilmus Islamic Empires: Fifteen Cities that Define a Civilization.

Raamatust

Marozzi ühendab ajaloo ja reisikirja: ta rändas Usbekistanis ja mujal Timuri jälgedes ning põimib keskaegsete kroonikate loo tänapäeva Kesk-Aasia vaatlustega. Raamat sai Sunday Telegraphi aasta raamatu tunnustuse ja kujunes Timuri menukaimaks elulooks. Marozzi tees: Timur oli ühtaegu halastamatu linnade hävitaja ja väsimatu ehitaja — kirjaoskamatu, ent osav maletaja, strateeg ja kunstide patroon, kelle valitsusajal õitsesid islami kunst ja arhitektuur Samarkandis.

Timur (1336–1405)

Timur alustas Kesk-Aasias lambavarga ja teeröövlina ning lõi ühe maailma suurima impeeriumi: tema võimu alla langesid Kesk- ja Väike-Aasia, Pärsia, Kuldhord ja Põhja-India. 1398 rüüstas ta Delhi, 1402 purustas Ankara lahingus Osmanite sultani Bayezid I ja võttis ta vangi. Ta suri 1405. aastal teel Hiinat vallutama. Tema pealinn Samarkand ehitati sõjasaagiga maailma toredaimaks linnaks; tema julmuse sümboliks jäid vallutatud linnade ette laotud pealuutornid.

Timur ja Kuldhord — meie loo sõlmpunkt

Meie jaoks on raamatu tähtsaim osa peatükk Kuldhordist ja „kadunud pojast” (1387–1395): Timur oli ise upitanud Tokhtamõši Hordi khaaniks, kuid too pööras heategija vastu. Timur purustas ta kaks korda — 1391 Kondurtša ja 1395 Tereki lahingus — ning hävitas seejärel Hordi kaubalinnad koos pealinna Saraiga. Siiditee kaubandus suunati lõunasse ja Kuldhord ei toibunud sellest enam kunagi.

Just selles maailmas hargneb meie lugu: Timuri leeris tõusis esile Edigü, hilisem Hordi tegelik valitseja ja Nogai Ordu rajaja; ning Hordi ja Timuri esimese sõja segastel aastatel (u 1388) rajas vürst Bekhan Mokša jõe taha Temnikovi vürstiriigi — mišäride ajaloolise tuumikala. Hordi lagunemine, mille Timuri sõjad käivitasid, sünnitas sajandi jooksul ka Kasimovi khaaniriigi — nõnda on Timuri lugu otseteed seotud sellega, kuidas mišärid ja lõpuks Eesti tatarlased maailma tulid.

Eesti väljaanne

Eesti keeles ilmus raamat 2010. aastal kirjastuselt Kunst sarjas „Kuningaraamat”; tõlkis orientalist Martti Kalda. Eestikeelne tutvustus võtab raamatu kokku nõnda: Timurit võib kõrvutada Aleksander Suure või Tšingis-khaaniga — lambavarga ja teeröövlina alustanud mees lõi maailma ühe suurema impeeriumi, olemata pelgalt hävitaja, vaid ka ehitaja, osav strateeg, kaval poliitik, suurepärane maletaja ning kunstide ja teaduste soosija.

Allikad

Artikkel toetub raamatu eesti väljaande andmetele (Raamatukoi; Kunst, 2010), inglise Vikipeediale (Justin Marozzi) ja raamatu ingliskeelse väljaande tutvustustele (HarperCollins 2004; Internet Archive; Publishers Weekly). Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Kuldhord, Edigü, Temnikovi vürstiriik ja kõptšaki stepp.