Miks mišäri keel on kuumeni keelele kõige lähedasem
Turkoloogia klassikute hinnangul on tänapäeva keeltest Codex Cumanicuse kuumeni (kõptšaki) keelele kõige lähedasem just mišäri keel — Eesti tatarlaste esivanemate keel. See leht võtab kokku, kes seda väitis ja miks see nii on.
Leht keskaegsest Codex Cumanicusest, millel on kujutatud papagoi — 14. sajandi kõptšaki-kuumeni keele käsikiri Veneetsias (Unknown (14th-century scribe); avalik omand; Wikimedia Commons)
Radlovi ja Samoilovitši seisukoht
19. sajandi suurim turkoloog Vassili Radlov leidis, et elavatest keeltest seisab Codexi kuumenile kõige lähemal tatari keele mišäri murre. Samale järeldusele jõudis Aleksandr Samoilovitš, kelle türgi keelte klassifikatsioon on tänini aluseks. Nende järgi kuulub mišäri keel kõptšaki-kuumeni rühma — samasse harru krimmitatari, karaiimi, kumõki ja karatšai-balkaari keelega —, mitte kõptšaki-bulgaari rühma, kuhu kuuluvad Kaasani tatari ja baškiiri keel. Selle vaate järgi pole mišäri keel niisiis „kuumenile lähedane murre“, vaid sama haru elav jätk.
Eraldi on kirjanduses esile tõstetud, et just Sergatši murrak — Nižni Novgorodi kandi mišäride, sealhulgas Eesti tatarlaste esivanemate murrak — on „truult lähedane muistsele kõptšaki keelele“.
Esimene põhjus: päritolu ilma bulgaari substraadita
Valdav teadusseisukoht on, et mišärid põlvnevad Kuldhordi kõptšakkidest, kes asusid elama Volgast läände — Meštšera ja Oka kanti, eraldi Volga-Bulgaaria linnadest. Kaasani tatari keel kujunes bulgaaride jäänuskeele ja soome-ugri naabrite (mari, udmurdi) substraadi peal: kohalik keelepõhi andis uuele keelele hulga häälikuuuendusi. Mišärid jäid sellest kõrvale — nende keel kannab stepikõptšaki kuju edasi ilma bulgaari linnade vahekihita.
Teine põhjus: häälikusüsteem
Kõige selgemad on erinevused häälikutes. Kaasani murre (ja kirjakeel selle põhjal) on läbi teinud rea uuendusi, mida mišäri keel ei tunne:
Tunnus | Kuumen (Codex, u 1330–40) | Mišär | Kaasani tatari |
|---|---|---|---|
Afrikaat tš | bičak „nuga“ — afrikaat | Säilinud: lõunas tš, Sergatšis ts (põtsak) | Nõrgenenud sisihäälikuks (kirjatatari pıçak) |
a hääldus | Ümardamata a | Ümardamata a | Ümardub å-poole |
Volga vokaalinihe | Puudub (vanad väärtused) | Ei haaranud | Läbis (koos baškiiriga) |
k/g vs q/ğ | Ladina kirjapilt velaarne | Velaarne k/g | Uvulaarne q/ğ |
Kolm asja väärivad rõhutamist. Esiteks: Codexi tš on mišäris endiselt afrikaat — ja Sergatši murraku ts (meie põtsak) on selle kõige selgem elav jälg; seepärast on ka Eesti tatarlaste tähestikus oma täht ts. Teiseks: mišäri a on puhas ja ümardamata nagu vanas kõptšakis. Kolmandaks: Kaasani tatari ja baškiiri keelt ümber kujundanud Volga vokaalinihe — Volga keskjooksu keeleliidu tunnus — mišäri vokalismi ei haaranud.
Kolmas põhjus: geograafia ja isolatsioon
Volga vasakkalda keeleliit (Kaasani tatari, baškiiri, mari, udmurdi) genereeris sajandite jooksul ühiseid uuendusi. Mišärid elasid sellest liidust väljaspool, teisel pool Volgat. Keel, mis uuenduslainetest kõrvale jääb, säilitab arhailise kuju — samamoodi nagu islandi keel on vanapõhja keelele lähim elav keel, sest ta arenes saarel, eemal Skandinaavia uuendustest.
Vastuväited ja tänapäeva vaade
Radlovi ja Samoilovitši seisukoht on klassikaline; tänapäeva standardklassifikatsioon paigutab kogu tatari keele — koos mišäriga — kõptšaki-bulgaari alarühma, ja mišäri täpne koht on vaieldav.
On hüpotees (Veljaminov-Zernov jt), et mišärid on tatariseerunud soome-ugri meštšera hõimu järeltulijad; osa geneetikaandmeid toetab segapäritolu. Keeleliselt on murre siiski puhas kõptšaki keel — päritolu ja keel ei pruugi kattuda.
Codexi kuumenis endas oli oguusi mõjusid — see polnud „puhas“ kõptšak.
Ausalt: väide „kõige lähedasem“ pärineb 19. sajandi klassikutelt ja seda korratakse allikates tänini, kuid tänapäeva võrdlev turkoloogia sõnastaks pigem: mišäri keel on Codexi keelele üks lähedasemaid elavaid vorme, sest ta on säilitanud arhailise kõptšaki häälikusüsteemi, mida naabermurded on uuendanud.
Vaata ka
Allikad: V. Radlov (Codexi keele ja mišäri läheduse hinnang; refereeritud Cuman language ja Mishar Tatar dialect ülevaadetes); A. Samoilovitš (türgi keelte klassifikatsioon); Wikipedia „Cuman language“, „Mishar Tatar dialect“, „Mishar Tatars“, „Kipchak languages“, „Tatar language“; „Comparative Phonology of Historical Kipchak Turkish and Urum Language“ (DergiPark); „Is Volga Vowel Shift Turkic Induced?“ (Academia.edu); Géza Kuun, „Codex Cumanicus“ (Budapest 1880).