Vanatürgi ruunikiri
Vanatürgi ruunikiri (ka Orhoni-Jenissei kiri, türgi ruunid) on vanim türgi keele kirjasüsteem — tähestik, millega on kirja pandud 8.–10. sajandi türgi raidkirjad. Meie jaoks on see türgi kirjaoskuse algus: sama keelkonna vanim kiri, kuhu kuulub ka mišäri keel. Kuulsaim selles kirjas kirjutatud mälestis on Orhoni raidkirjad.
Kül Tegini mälestussammas Orhoni orus Mongoolias, kaetud 8. sajandi vanaturgi ruunikirjaga (Vezirtonyukuk; CC BY-SA 4.0; Wikimedia Commons)
Nimi ja olemus
Kirja nimetatakse vanatürgi kirjaks, Orhoni kirjaks, Orhoni-Jenissei kirjaks, göktürgi kirjaks või türgi ruunideks. „Ruunid” viitab üksnes välisele sarnasusele germaani ruunidega — need kaks kirja ei ole omavahel seotud. Süsteemis on umbes 38–40 märki; see on tähestik, millel on ka abugida jooni. Kirjutati paremalt vasakule (mõnel mälestisel tulpadena), ja sõnu eraldati kooloni-laadse märgiga.
Ehitus ja vokaalharmoonia
Kirja kõige iseloomulikum joon on tihe seos türgi vokaalharmooniaga. Vokaalimärke on vähe (kaheksa vokaali jaoks umbes neli märki), kuid suur osa konsonandimärke esineb kahes „sünharmoonilises” reas — üks tagavokaalide, teine eesvokaalide jaoks. Nõnda kannab juba konsonandimärk teavet sellele järgneva vokaali laadi kohta. Seesama ees-/tagavokaalide vastandus, mis on Eesti tatarlaste tähestikus paarides a–ä, o–ö, u–ü, õ–i, oli türgi kirjas sisse ehitatud juba 1300 aastat tagasi.
Variandid — ja meie rahvad
Kirjast on mitu piirkondlikku varianti:
Orhoni — klassikaline kuju, 8.–10. sajand Mongoolias (Teine türgi ja Uiguuri kaganaat);
Jenissei — Jenissei kirgiiside raidkirjad Siberis; mõne hinnangul Orhoni omast vanem;
Talase — Jenissei tuletis Semiretšje alal, 29 tuvastatud tähega;
euraasialikud variandid, sh Doni (hasaarid), Kubani (bulgarid) ja Tisza (petšeneegid).
Just siin puutub kiri otse meie loosse: seda kasutasid ka hasaarid ja bulgarid — meie süvaajaloo rahvad. Türgi ruunikiri polnud kauge Mongoolia nähtus, vaid ulatus Doni ja Kubani steppi, samasse maailma, kust võrsusid Volga tatarlased ja mišärid.
Päritolu
Kirja päritolu on vaieldav. Alates Vilhelm Thomsenist (1893) peetakse seda tuletatuks aramea kirjast sogdi ja pahlavi kirja kaudu (mõne järgi ka kharoshthi mõjul). Vana tamga ehk hõimumärkide teooria (kiri kasvas kohalikest karjamärkidest) on laialt tagasi lükatud, sest varased tamgad on liiga hõredalt teada.
Kasutus ja kadumine
Kirja kasutati 8.–10. sajandil türgi maailmas: Mongoolias Teise türgi kaganaadi ja Uiguuri kaganaadi ajal, Jenissei nõos, Altais ja Xinjiangis. Kogu vanatürgi korpus koosneb umbes kahesajast raidkirjast ja mõnest käsikirjast, enamjaolt hauakirjad. Kirja dešifreeris Vilhelm Thomsen 1893, mis rajas türkoloogia. Hiljem tõrjus ruunikirja välja vana-uiguuri tähestik ja seejärel araabia kiri.
Tänapäev
Vanatürgi ruunikiri lisati Unicode'i 2009. aastal (plokk U+10C00, eraldi Orhoni ja Jenissei märkidega). Sümbolina elab see edasi türgi identiteedis — näiteks Aserbaidžaani 5-manatisel rahatähel. Türgi kirjaoskuse liin jookseb sellest edasi vana-uiguuri, araabia ja lõpuks ladina kirjani; Eesti tatarlaste tähestik on selle ~1300-aastase loo uusim lüli (vt algtürgi keel ja Codex Cumanicus).
Allikad
Artikkel toetub allikatele: Old Turkic script; Orkhon inscriptions; Old Uyghur alphabet (inglise Vikipeedia); ruunikiri (Eesti Entsüklopeedia). Kirja päritolu ja Jenissei/Orhoni vanuse küsimus on tekstis eristatud kui lahtised. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: Orhoni raidkirjad, Türgi kaganaadid, uiguurid ja algtürgi keel.