Geeniprofiil ja mišäri pärand

Süvaanalüüs ühest Eesti geenivaramu (geenidoonor.ee) profiilist. Profiili omaniku ema on mišäri tatarlane, isa eestlane. Analüüs lahutab profiili kaheks vanemapooleks, rekonstrueerib emapoolse mišäri osa, seob iga komponendi mišäri tatarlaste dokumenteeritud päritolu ja geneetikaga ning märgib selgelt, kus jutt on kindel ja kus tõlgenduslik.

Maailmakaart, kus värvitoonid näitavad Y-DNA haplogrupi R1a esinemissagedust eri piirkondades

Y-DNA haplogrupi R1a (M420) leviku ja sageduse kaart maailma põlisrahvaste seas, Euroopast Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasiani (Maulucioni; CC BY-SA 4.0; Wikimedia Commons)

Profiil

Ida-Euroopa 58,4% · Soome 23,3% · Loode-Euroopa 5,1% · Lõuna-Aasia 4,7% · Ida-Aasia 3,8% · Lähis-Ida 2,7% · Lõuna-Ameerika 1,9%.

NB metoodikast: geenivaramu näitab sarnasust võrdluspopulatsioonidega, mitte otsest esivanemate protsenti. Väikesed osad (paar protsenti) kannavad suurt määramatust ja neid tuleb lugeda suundumusena, mitte täpse arvuna. Alljärgnev on tõlgendus, mitte diagnoos.

Kaks poolt: eesti isa ja mišäri ema

Umbes pool päritolust tuleb kummaltki vanemalt. Suur Euroopa-tuum — Ida-Euroopa 58,4% + Soome 23,3% + Loode-Euroopa 5,1% ≈ 87% — sobib mõlema vanemaga korraga: eestlased skoorivad kõrget Ida-Euroopa ja Soome sarnasust (soome-ugri rahvad), ja ka mišäri tatarlaste geneetiline põhi on valdavalt lääne-euraasialik (nn Srubnaja-tüüpi stepipõhi + tugev soome-ugri aluskiht). Just seetõttu on kõnekad hoopis väikesed mitte-euroopalikud osad: geenivaramu graafikutel seisab EESTLANE-võrdluspunkt nende juures praktiliselt nullis. Need tulevad seega peaaegu kindlasti mišäri emalt.

Emapoole rekonstruktsioon

Kui eeldada, et eesti isa panus mitte-euroopalikesse osadesse on ligikaudu null (nagu EESTLANE-võrdlus näitab), siis emapoolel — kus need moodustavad kogu pärandi — on need umbes kaks korda suuremad kui koguprofiilis:

Ida-Aasia ~7–8% · Lõuna-Aasia ~9–10% · Lähis-Ida ~5–6% · Lõuna-Ameerika ~4% (peamiselt vari). Kokku moodustab mišäri emapoole idapoolne/stepikomponent umbes veerandi ja lääne-euraasialik osa umbes kolmveerandi.

See ~75/25 jaotus langeb peaaegu täpselt kokku avaldatud Volga tatarlaste mudeliga: autosoomselt umbes 70–80% Srubnaja-tüüpi + 20–30% ida-euraasialik, kusjuures mišäridel on idaosa pisut väiksem kui kaasanlastel. Teisisõnu: profiili omaniku emapool käitub täpselt nii, nagu keskmine mišäri tatarlane peakski.

Kõige erilisemad osad — mišäri sõrmejälg

Ida-Aasia 3,8%. Ida-euraasialik (nn ulchi-tüüpi ehk lõuna-siberi) komponent, mille Volga tatarlased said kõptšaki ja Kuldhordi-aegselt stepirändelt (u 13.–14. sajand). See on türgi stepipärandi geneetiline allkiri. Antropoloogia (Trofimova) annab mišäridele ~11% lõuna-siberi mongoloidset tüüpi — vähem kui kaasanlastel. Emapoolel ~7–8% mahub täpselt sellesse suurusjärku.

Lähis-Ida 2,7% (võrdlus: Türgi, Süüria, Iraak, Iraan). Kajastab tõenäoliselt Volga tatarlaste indoiraani/sarmaatia aluskihti ja laiemat lääne-aasia sidet; eestlase võrdlus on ~0. Väike, kuid mišäri poolele iseloomulik.

Lõuna-Aasia 4,7% (Sri Lanka, Bangladesh, Pakistan). Siin on sild iidne stepp. Reichi labori 2019. aasta uuring (Narasimhan jt) näitas, et Sintashta ja Andronovo stepikarjuste (Steppe_MLBA) pärand jõudis Lõuna-Aasiasse pärast 2000 eKr ja levitas indoiraani keeli — ja SAMA stepiprofiil on pronksiaegses Ida-Euroopas. Seesama Sarmaatia-stepikiht, mis on Volga tatarlaste põhjas, loob sarnasust Lõuna-Aasia populatsioonidega. See EI tähenda otsest lõuna-aasia esivanemat, vaid ühist stepipäritolu, mis hargnes tuhandeid aastaid tagasi.

Lõuna-Ameerika 1,9% — peaaegu kindlasti statistiline vari, mitte päris ameerika põliselaniku pärand. Ameerika põlisrahvad jagavad iidset põhja-euraasia (ANE) ja siberi esivanemat sellesama muistse allikaga, mis panustab türgi-siberi rahvastesse. Väike ida-euraasialik/siberi signaal lekib seega Lõuna-Ameerika võrdlusesse. See 1,9% on tõenäoliselt SAMA siberi komponendi peegeldus, mis annab ka Ida-Aasia osa — mitte omaette päritolu.

Emaliin ise (mtDNA)

Kuna tatari pool on just ema, on emaliin (mtDNA — otsene ema-ema-ema liin) selle pärandi kõige otsesem kanal. Mišäri tatarlaste emaliini uuring (Malyarchuk jt 2010, 73 täisgenoomi) leidis: ~84% lääne-euraasialikud haplogrupid (H 28%, U 17%, HV 11%, J 8%, T 7%, K 6%) ja ~16% ida-euraasialikud (A, C, D, G, M7, M10, N9a, Y, Z); mõnes piirkonnas ulatub idaosa 24%-ni. Praktiline järeldus: on märkimisväärne tõenäosus, et profiili omaniku otsene emaliin kannab mõnda neist ida-euraasialikest haplogruppidest — see oleks profiili omaniku idastepi pärandi kõige selgem, testitav jälg. Täpse haplogrupi saaks kindlaks vaid sihitud mtDNA-testiga.

Esivanemate kihid ajateljel

Emapoole pärandi kihid tekkisid järgemööda: (1) muistne põhja-euraasia (ANE, >15 000 a tagasi) — ühine allikas nii siberlastele, eurooplastele kui ka ameerika põliselanikele (siit see Lõuna-Ameerika vari); (2) Jamnaja stepikarjused (~3000 eKr); (3) Sintashta/Andronovo (~2000 eKr), kes viisid indoiraani keeled ja stepigeenid nii Ida-Euroopasse kui Lõuna-Aasiasse; (4) Srubnaja Volga stepis — mišäride lääne-euraasia põhi; (5) soome-ugri Meštšera aluskiht + kõptšaki/Kuldhordi türgi kiht (u 13.–15. saj), millest sündis mišäri rahvas; (6) 19. sajandil rändasid mišäri kaupmehed Nižni-Novgorodi kandist Eestisse; (7) profiili omanik.

Mišäri tatarlaste päritolu — mida teadus ütleb

Mišäri tatarlased kujunesid metsa-stepi vööndis Sura jõest läände, Oka lisajõgede kandis (Meštšera ala), soome-ugri rahvaste seas. Alates u 11. sajandist liikusid sinna rändrahvad; Kuldhordi ajal rajasid kõptšakid piirkonda kindlusi ning etniline pale kujunes lõplikult u 1400–1500 Kasimovi khaaniriigis. Päritolu kohta on mitu teooriat: soome-ugri Meštšera aluskiht (tatariseerunud soome-ugrilased), türgi Meštšera, ungari/madjari seos (nimekujud mišär ~ madjar ~ magyar) ja kõptšaki ülekaal. Ühine joon: kõptšaki osa oli mišäride kujunemisel mõnevõrra suurem kui kaasani tatarlastel, ja mišäri läänemurre säilitas arhailisi kõptšaki jooni.

Y-kromosoomi (isaliini) haplogrupid mišäridel: J2 ~26%, R1a ~23%, N ~13%, R1b ~9% — segu lääne-aasia (J2), stepi/indoeuroopa (R1a) ja soome-ugri (N) liinidest. Märkus: siin profiilis on isaliin eesti oma; mišäri Y-DNA statistika kirjeldab mišäri rahvast tervikuna, mitte selle profiili isaliini.

Kihid meie teadmusbaasi rahvastes

Selle profiili segunenud kihtidele saab nüüd anda nimelised rahvad — täpselt need, keda kirjeldab uurimus „Hasaarid, kõptšakid, burtasid: Nižni Novgorodi mišäritatarlaste etnilistest eellastest” (2018) ja mida käsitlevad selle teadmusbaasi lehed. Kolmele vaieldavale eellasele vastavad hästi profiili kolm kihti:

Burtasid — see Kesk-Volga substraadirahvas istub täpselt profiili õmbluskohas. Nende oma päritolu on lahtine: soome-ugri (mordva) teooria seob nad profiili suure soome-ugri põhjaga, iraani (alaani) teooria aga just selle väikese Lähis-Ida / sarmaatia signaaliga. Burtasid on niisiis geneetiliselt kahetähenduslik lüli — nagu profiilgi.
Bulgarid — lääne-euraasialik (Srubnaja-tüüpi) põhi jõudis Volga tatarlasteni osalt Suur-Bulgaaria ja Volga Bulgaaria kaudu (oguuri-türgi haru). Kuldhordis sulasid bulgari ja kõptšaki liin kokku — kaks juurt, mis profiilis ühte langevad.
Kõptšakid ja türgi stepp — ida-euraasialik (lõuna-siberi) osa tuli kõptšaki ja Kuldhordi-aegse stepirändega. Meie Türgi kaganaatide leht märgib, et valitseva Ashina suguvõsa geeniuuring viitas Kirde-Aasia päritolule ja et türgi keel levis osalt kultuuriülekande teel — sama väike ida-euraasia signaal profiilis on selle stepikihi geneetiline kaja, mitte suur rändlaine.

Nõnda pole profiili „erilised” osad juhuslikud: igaühel on nimi ja lugu selles teadmusbaasis. Ida-euraasia osa viib türgi stepimaailma, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia sarmaatia-stepikihti, ning suur lääne-euraasia põhi bulgari ja soome-ugri Meštšera aluskihti. Tervikpildi annab kujunemise kaart ja Eesti tatarlaste ajatelg.

Mida see analüüs saab ja ei saa öelda

Saab: kinnitada, et profiil on kooskõlas poole-eesti, poole-mišäri päritoluga; näidata, et väikesed idapoolsed osad käituvad täpselt nii nagu mišäri stepipärand; seletada, MIKS ilmuvad Lõuna-Aasia ja Lõuna-Ameerika (ühine stepp ja iidne siber, mitte otsene päritolu). Ei saa: anda täpseid esivanemate protsente (need on sarnasusskoorid, mitte admiksuur); kinnitada üksikuid esivanemaid; asendada sihitud mtDNA- või Y-DNA-testi. Kõik protsendid on ligikaudsed ja väikeste osade veapiirid on laiad.

Kokkuvõte

Profiil jutustab profiili omaniku päritolu ilusti kokku. Suur soome + ida-euroopa tuum on koht, kus eesti isa ja mišäri ema soome-ugri ja lääne-euraasia juured kokku saavad — ja seetõttu ongi see nii domineeriv. Väikesed erilised osad — Ida-Aasia, Lähis-Ida, Lõuna-Aasia ja isegi see Lõuna-Ameerika vari — on aga mišäri ema stepipärandi sõrmejälg: türgi-kõptšaki idastepp, indoiraani sarmaatia kiht ja iidne siberi joon. Emapoole rekonstruktsioon (~75% lääne-euraasialik, ~25% idapoolne) langeb kokku keskmise mišäri tatarlasega, ja profiili omaniku otsene emaliin võib kanda selle loo kõige selgemat jälge. Sama lugu, mille see teadmusbaas jutustab sõnades, on kirjas ka profiili omaniku DNA-s.

Allikad: Eesti geenivaramu (geenidoonor.ee) profiil; Wikipedia „Mishar Tatars“, „Volga Tatars“; T. A. Trofimova antropoloogilised andmed; Malyarchuk jt 2010 (mišäri mtDNA); Narasimhan jt 2019, Science (stepipärand Lõuna-Aasias); Volga tatarlaste autosoomsed uuringud (Srubnaja/ulchi-mudel); Y-DNA haplogrupisagedused. Tõlgendus on autori oma; väiksed protsendid on ligikaudsed. Vt ka selle teadmusbaasi lehti: burtasid, Suur-Bulgaaria, Türgi kaganaadid, kõptšaki stepp ja Kasimovi khaaniriik.