Uusimad artiklid
Kõik teadmusbaasi avalikud artiklid, uusimad eespool.
Privaatsustingimused
Viimati uuendatud: 2026.
Loe →Kasutustingimused
Viimati uuendatud: 2026.
Loe →Meist
Eesti tatarlased on kogukondlik keelehoiu- ja pärandiplatvorm. Meie eesmärk on säilitada ja elustada mišäri tatari keelt sellisena, nagu seda kõneleb ajalooline Eesti tatari koguko…
Loe →NSVL okupatsioon
Rüüstatud pühapaigad Eestis
Eesti pühapaiku — kirikuid, sünagooge, palvekodasid, mošeed, kloostreid ja looduslikke pühapaiku — rüüstasid 20. sajandi kaks okupatsiooni. Nõukogude okupatsioon (1940–1941 ja 1944…
Loe →NSVL okupatsioon
Nõukogude okupatsiooni mõju Eesti majandusele
Nõukogude okupatsioon (1940–1991) võttis avatud, põllumajandusele ja ekspordile tugineva Eesti majanduse, mis 1930. aastate lõpus seisis Soomega ligikaudu samal tasemel, ja taandas…
Loe →Eesti ajalugu
Tartu rahu
Tartu rahu (2. veebruar 1920) oli rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis lõpetas Eesti Vabadussõja (1918–1920) ja andis Eestile tema esimese de jure rahvusvahel…
Loe →NSVL okupatsioon
Sürgün — krimmitatarlaste küüditamine
Sürgün (krimmitatari Sürgünlik, „pagendus”) on krimmitatarlaste nimi 1944. aasta küüditamisele, mil Nõukogude okupatsioonivõim saatis kogu rahva kolme päevaga Krimmist Kesk-Aasiass…
Loe →NSVL okupatsioon
Nõukogude Liidu poliitika vähemuskultuuride suhtes
Nõukogude Liidu poliitika vähemuskultuuride suhtes liikus 1920. aastate põlistamisest stalinliku venestamiseni. Türgi-muslimi rahvale nagu tatarlased ja okupeeritud Eestile tähenda…
Loe →NSVL okupatsioon
Miks Nõukogude Liit kalmistuid hävitas
Nõukogude okupatsioon tegi Eestis ja kogu Nõukogude Liidus maha sadu kalmistuid — nii Eestis kui üle kogu Liidu. Miks? Ükski dokument ei ütle „hävitame selle kalmistu ideoloogia X…
Loe →NSVL okupatsioon
Siselinna kaitseväe kalmistu
Siselinna kalmistu kaitseväeosa on Tallinna sõjaväelaste matmispaik. Okupatsiooni ajal rüüstati see ja võõra sõjaväe mälestuse jäljed kustutati.
Loe →NSVL okupatsioon
Narva saksa sõjaväekalmistu
Narva saksa sõjaväekalmistule maeti Teise maailmasõja saksa sõdureid. Nagu Rakvereski, hävitati see okupatsiooni ajal ja taastati alles pärast taasiseseisvumist.
Loe →NSVL okupatsioon
Rakvere saksa sõjaväekalmistu
Rakvere saksa sõjaväekalmistule maeti Teise maailmasõja saksa sõdureid. Okupatsiooni ajal see hävitati ja taastati alles 1990. aastatel.
Loe →NSVL okupatsioon
Rakvere vana linnakalmistu
Rakvere vana linnakalmistu oli linna peamine matmispaik enam kui poolteist sajandit. Okupatsiooni ajal see likvideeriti ja muudeti pargiks.
Loe →NSVL okupatsioon
Tartu vana juudi kalmistu
Tartu vana juudi kalmistu oli linna esimene juudi surnuaed Raadi-Kruusamäe piirkonnas. Tänaseks on sellest alles üksainus hauakivi.
Loe →NSVL okupatsioon
Tartu muhamedi kalmistu
Tartu muhamedi kalmistu oli väike islami surnuaed Raadi-Kruusamäe piirkonnas — üks vähestest moslemite matmispaikadest Eestis väljaspool Tallinna, Narvat ja Rakveret. Tänaseks on s…
Loe →NSVL okupatsioon
Pühakodade ja kalmistute hävitamine Nõukogude Liidus
Eesti tatarlaste muhameedlaste surnuaia hävitamine ei olnud kohalik erand, vaid osa kogu Nõukogude Liitu hõlmanud poliitikast. Nõukogude okupatsioonivõimule ei olnud miski püha: sa…
Loe →NSVL okupatsioon
Ümbermatmised Nõukogude okupatsiooni ajal
Kui okupatsioonivõim Eesti kalmistud sulges ja maha tegi, tuli surnud sageli mujale ümber matta. See leht koondab, mida ümbermatmistest teatakse — eeskätt Tallinna Siselinna nekrop…
Loe →NSVL okupatsioon
Õigeusk Nõukogude okupatsiooni all
Nõukogude okupatsiooni usupoliitika oli riiklik ateism — eesmärk oli religioon välja juurida. Ent kohtlemine polnud võrdne: Moskva patriarhaadi vene õigeusu kirik instrumentaliseer…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Rakvere tatari kalmistu
Rakvere tatari kogukonnal oli oma islami kalmistu — nii nagu Tallinnas ja Narvas. Muinsuskaitse aastaraamatu järgi tekkisid 19. sajandi keskel elavnenud tatari kaupmeeste tegevuseg…
Loe →Tatarlaste pärand
Vanatürgi ruunikiri
Vanatürgi ruunikiri (ka Orhoni-Jenissei kiri, türgi ruunid) on vanim türgi keele kirjasüsteem — tähestik, millega on kirja pandud 8.–10. sajandi türgi raidkirjad. Meie jaoks on see…
Loe →