Uusimad artiklid
Kõik teadmusbaasi avalikud artiklid, uusimad eespool.
Tatarlaste sügavam ajalugu
Alimovite išaanide suguvõsa
Alimovid on mišäri imaamide ja išaanide suguvõsa, kes pärineb Kuj Suvõ (vene k Ovetši Ovrag) külast Nižni Novgorodi kubermangu Sergatši kandist — samast mišäride tuumikalast, kust…
Loe →Tatarlaste pärand
Kuumeni meieisapalve
Kuumeni meieisapalve (kõptšakikeelne meieisapalve) on kuulsaim säilinud kuumeni- ehk kõptšakikeelne tekst. See on tuntud kahes kujus: kirjaliku palvena 14. sajandi Codex Cumanicuse…
Loe →Tatari maailm
Ungari kuumenid (kunok)
Ungari kuumenid (ungari keeles kunok, ainsuses kun) on kõptšaki-kuumeni hõimude läänepoolseim haru — needsamad stepirahva järeltulijad, kelle keelt talletab Codex Cumanicus ja kell…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Kõptšaki stepp (Dešt-i Kõptšak)
Kõptšaki stepp (Dešt-i Kõptšak) oli tohutu rohtla Doonaust Irtõšini, mida 11.–13. sajandil valdas kõptšakkide-kuumenite hõimuliit. See ei olnud keskvalitsusega riik, vaid rändhõimu…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Volga Bulgaaria
Volga Bulgaaria oli türgikeelne kaubandusriik Volga ja Kama ühinemisalal, mis püsis umbes 7.–8. sajandist kuni 1236. aastani. See on kaasani tatarlaste otsene eelkäija ja üks Kuldh…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Hasaari kaganaat
Hasaari kaganaat oli türgi päritolu suurriik, mis 7.–10. sajandil valitses Volga alamjooksu ja Põhja-Kaukaasia steppe. Pealinnaks oli Atil Volga suudmes. Hasaarid valvasid Volga ka…
Loe →Tatarlaste pärand
Miks mišäri keel on kuumeni keelele kõige lähedasem
Turkoloogia klassikute hinnangul on tänapäeva keeltest Codex Cumanicuse kuumeni (kõptšaki) keelele kõige lähedasem just mišäri keel — Eesti tatarlaste esivanemate keel. See leht võ…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Tallinna tatarlaste elu
Tallinn oli Eesti tatarlaste vanim ja püsivaim keskus. Kui Narva kogukond hävis Teises maailmasõjas, siis Tallinna oma elab edasi tänini. Linna tatari lugu ulatub 18. sajandi sõdur…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Narva tatarlaste elu
Narva oli Tallinna kõrval Eesti tatarlaste teine süda: kogukonna enda hinnangul elas siin umbes pool ajaloolistest Eesti tatarlastest. Just Narvas registreeriti Eesti esimene tatar…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Narva ajalugu
Narva on Eesti idapoolseim linn, mis asub Narva jõe ääres Venemaa piiril. Sajandeid oli see jõukas kaubalinn ja Rootsi-aegse baroki pärl — ning ühtlasi Eesti tatarlaste teine kodu:…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Nižni-Novgorodi ränne
Nižni-Novgorodi ränne on väljarändelaine, mis kandis 19. sajandi teisel poolel mišäri tatarlased Sergatši kandi küladest Läänemere äärde. Sellest ühest lainest sündisid kolm sõsark…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Tatari sõdurid Eestis
Tatari sõdurid on Eesti tatarlaste loo alguspunkt: esimesed tatarlased jõudsid Eesti aladele just sõduritena — 16. sajandil Liivi sõja vägedes ja 18. sajandil Vene impeeriumi garni…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Teenistustatarlased
Teenistustatarlased (tatari keeles jomõšlõ tatarlar) olid etniliste tatarlaste seisus, kes teenisid 14.–18. sajandil Moskva riiki (ja Poola-Leedut) sõjaväelaste, piirivalvurite, tõ…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Kasimovi khaaniriik
Kasimovi khaaniriik (1452–1681) oli tatari khaaniriik Oka keskjooksul Meštšera alal, pealinnaga Kasimovis. Moskva vasallriigina püsis see üle kahe sajandi — ja just siin, Meštšera…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Edigü (Jedigei)
Edigü (u 1352–1419; tatari eeposes Idegäj, vene vahendusel tuntud ka kujul Jedigei) oli mangõti hõimust pärit väejuht, kes valitses Kuldhordi selle languse ajastul faktiliselt ainu…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Kuldhord
Kuldhord (ka Džutši ulus ehk Kõptšaki khaaniriik) oli 13.–15. sajandi suurriik, mis valitses steppe Doonaust Siberini ja mille keskus oli Volga alamjooksul. Alguselt Mongoli impeer…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Timur Seifullen
Timur Seifullen on üks taasiseseisvunud Eesti tatari kogukonna eestvedajaid. Ta oli 1988. aastal asutatud Tatari Kultuuriseltsi esimene esimees, on juhtinud Eesti Islami Koguduse j…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Sibgadulla Mähdejev
Sibgadulla Mähdejev (sünd 1863 Nižni-Novgorodi kubermangus – surn 1939 Tallinnas) oli enne Esimest maailmasõda auväärseim ja rikkaim Eesti tatarlane, keda Eesti ajakirjandus kutsus…
Loe →Eesti tatarlaste ajalugu
Eesti moslemitatarlaste ajalugu (Abiline ja Ringvee)
See artikkel koondab kokku, mida ajaloolane Toomas Abiline ja usundiloolane Ringo Ringvee kirjutavad Eesti moslemitatarlaste ajaloost teadusraamatus Muslim Tatar Minorities in the…
Loe →Tatarlaste sügavam ajalugu
Geeniprofiil ja mišäri pärand
Süvaanalüüs ühest Eesti geenivaramu (geenidoonor.ee) profiilist. Profiili omaniku ema on mišäri tatarlane, isa eestlane. Analüüs lahutab profiili kaheks vanemapooleks, rekonstrueer…
Loe →